kolmapäev, 24. märts 2010

Erinev maailm

Kallike pidi minema tòòle ja ja kàima veel kohtus (22 aastat kestev kohtuasi maakùsimuses). Minu jaoks tàiesti arusaamatu asi. Vanemate kodus ehitasid nad vendadega uue maja ning siis kàidi maad mòòtmas ja sellest jant alguse saigi. Naaber sùùdistab neid maa omastamises jne. kuigi dokumendid on kòik korras. ùhesaònaga jama kestab juba nii kaua, et nad tahaksid kohtus kàimist lòpetada, kuid naaber ei jàta oma jonni. Oli veel eile òelnud, et kuidas ma lòpetan. Ja asi lùkati edasi 2013 aastaks. No ja iga kord maksad advokaatidele hea summa- kòik tahavad elada.  Siinne kohtusùsteem on imelik.
Aga mida siis mina tegin? Otsustasin minna mere ààrde jalutama. Aga kallike pidas mulle ellujààmiskursuse. Kuna ma olen blond- minu eksperiment (tegelikult tumeda peaga). Kuid sel suvel otsustasin oma juuste vàrvi muuta, mis kallikesele eriti ei meeldinud. Ja nùùd saan aru miks. Kursusel jagati näpunäiteid. Kui mòni mees pòòrdub mu poole, siis ei tohi ma naeratada, seisma jààda, vaid pean rahulikult edasi minema talle tàhelepanu pòòramata. No làksin siis jalutama. Kuskil 100 m pàrast nàen, et ùksikud meesautojuhid pòòravad end autos kahekorra. Nagu òpetatud, ei tee ma vàljagi. Mere ààres kònniteel kòndides  kuulen signaalitamist, mis mind ehmatab ja vòpatan. Vaatan ringi, ega pole midagi valesti teinud. çnneks sòitsid kòik edasi. Kòndisin kokku 2 tundi, mòni jooksis, mòni sòitis jalgrattaga, keegi koeraga. Sporti siin tehakse. Mòtlesin veel, et jookseks, aga ei viitsinud. Kodus pàris kallike, kuidas jalutamine làks. Lõpuks ta rààkis, et kuskil 15 aastat tagasi tulid paljud naised Venemaalt  Itaaliasse paremat elu otsima. No jah, et mis siis mina sinna puutun? Aga pòhjus lihtne- nad panevad mind ùhte patta vene naistega.  Et jàrsku otsin kergemat tòòd, sest suvitamishooaeg pole ju kàes. Pole ju selja peal silti, et olen Eestist. Nii hull muidugi asi pole.

 

2 kommentaari:

Oudekki ütles ...

Minul on jälle see asi, et ega mina naeratamata ei oska jätta, kui keegi mulle naeratab ning lisaks mulle meeldib inimestega vestelda, seega ma pigem arendan iga vestlust, mis ette satub. Õnneks on mul kiired jalad, terav keel ja noh, hädaga saan arvatavasti enese kaitsmisega hakkama... Kuigi üks õhtu Roomas kollates mingisugune autoga tegelane ei võtnud üldse seda juttu kuulda, et ma temaga kaasa ei tule ja rääkida ka ei viitsi, sest olen väsinud ja lihtsalt jälitas mind autoga. Ei aidanud muu kui Quirinale ees alati valves olevate carabinieride juurde minna juttu puhuma, siis ta andis gaasi ja kadus.

PÄRL ütles ...

Käisime Loretos ja kuskil väikelinnas lõunatasime. Seni, kuni kallike kohvi baarileti ääres jõi, seisin ma seal kõrval. Järsku kuulen, et keegi mu kõrval lausub " ooo...Madonna". Selle peale pöördub kallike ümber, mina ei tea ja mina ei tea, kuidas käituda. Ütleja oli selline väikest kasvu mehike, kes täiesti julmalt jõllitas. Pöörasin lihtsalt selja. :D