Meile, eestlastele, ei ütle ferragosto miskit,
kui sa just pole katoliiklane. Otsisin siis netist, mis päevaga siis tegemist on. Katoliiklikes maades on see püha- Neitsi Maarja taevasse minek, meil aga rukkimaarjapäev. Ühesõnaga on see üks suur püha, kus perekond või sõbrad saavad kokku ja minnakse loodusesse piknikku pidama või kuskile restorani sööma. Meie , s.t. minu kallike otsustas, et sõidame tema õeperega ja vanematega ühte turismitallu lõunatama. See asub Norcia lähedal
Il Casale degli Amici -s, mis on ilusas kohas.
Ma valmistasin end vaimselt ette, et tuleb üks suur söömaaeg. Renoveeritud tallis oli 10 lauda all saalis ja 3 lauda üleval saalis ning õues oli veel 6 lauda. Rahvast oli kokku umbes 150 ringis või isegi rohkem. Esmalt oli siis eelroog, mis koosnes liha ja vorstilõikudest ning juustuviilust. Järgnes pasta ja lasagne trüflikastmega, mis mulle eriti ei istunud oma terava maitse poolest. Järgnes lambaliha koos praekartulitega. Selleks korraks oli mul kõht juba täis. Lootsin, et see on viimane käik. Kuid siis tuli veel 2 lihalõiku salatiga. Toidukorra lõpetuseks pakuti tiramisud (sellest ei loobu ma mingi hinna eest), millele järgnes arbuusilõik ning kohv, millest loobusin. Ma isegi ei tea, mitu klaasi veini ja vett ma toidu kõrvale ära jõin.
Edasi sõitsime Peruugiasse, kus avanes vapustav vaatepilt. Mäed olidki rohelised heinamaad. Kevadel aga punetavad siin moonid. Seda vaatepilti tahaksin ma küll näha. Rahvast oli seal ikka väga palju- kes pidas piknikku, kes ratsutas hobustega, kes käis matkamas mägedes.
Ja siit vaade kallikese sünnikohta.
4 kommentaari:
Assunzione di Maria ja Ferragosto on tegelikult ikka erinevad pühad, Ferragosto ei ole katoliiklik püha.
Ferragosto kehtestas imperaator Ottaviano Agosto, tähistamaks juba olemasolevate mitmete põllumajandustööde lõppu tähistavate augustipidustuste algust (nimetus tuleb ladina keelest "feriae Augusti"). Lisaks poliitilisele hüvele, mida tõi kaasa lisapüha tegemine, instituiseeris see teatud puhkeperioodi, mis sai nimetuse augustali ja mis oli suhteliselt vajalik pärast eelnevat pikka, rasket ja palavat tööperioodi.
Praeguseks on Ferragosto seesuguse pühana tähistatav vist ainult Itaalias.
vt ka näiteks: http://www.abcvacanze.it/vacanze/ferragosto-a-rimini.htm
Katoliku kirik on alati olnud osav oma pühad endiste "paganlike" pühade ajale sättima, isegi San Giovanni nihutasid oktoobrist juunisse, pärast ristisõdu põhja, kui avastati, et seal on mingi kesksuvepüha :D
Huvitav, aga Austrias tähistatakse 15. augustil sarnast püha. Ja seal on see minu mäletamist mööda kirikliku staatusega (Maarja taevaminek).Võib olla ma ka eksin. Muidest leidsin ühe Eesti teoloogi kirjutise.Lisan siia.
Sel päeval peeti tööpüha. Algas rukkikülv.
Samas on 15. august üks paljudest maarjapäevadest. Kirikukalendris, kust see püha kohalikud rahvalikud jooned võtnuna pärit, on 15. august neitsi Maarja, Jumalaema, surmapäev. Rooma-katoliku traditsioonis nimetatakse seda Maarja taevassevõtmise suurpühaks, õigeusu kalendris aga Jumalaema uinumise pühaks. Püha on hakatud pidama ilmselt V või VI sajandil.
Rukkimaarjapäeva põhiliseks sõnumiks võiks nimetada inimeseksolemise eesmärgistamist taevases või jumalikus mõõtmes. Maarja on inimene, kes on võetud Jumala poolt vastu auhiilgusesse. Kes on ka ilmale toonud inimese ja Jumala osaduse taastaja kristlikku õpetust mööda - Jeesuse Kristuse.
Nõnda saab ja võib ta meile olla eeskujuks ja malliks meie inimeseksolemises. Seda enam, et Eestimaad kutsutakse viimase kaheksa sajandi vältel Maarjamaaks.
Nimelt pühendas XIII sajandi algul paavst Innocentius III saksa ordurüütlite poolt vallutatud alad Jumalaemale. Mis tähendab muidugi seda, et eestimaalastel pole monopoli end maarjamaalasteks nimetada. On seda ka ju lätlased - meeldib see meile või ei.
Eesti kristianiseerimise ja ehk ka marianiseerimise ajalugu pole aga sugugi ainult vallutatuks olemisel põhinev. Maarja ja maarjapäevad on olulised ka näiteks rahumeelselt õigeusku astunud setodele.
Ning ilmselt on Eesti Maarjamaaks olemine südamelähedaseks saanud nii protestantlikele kui ka mitteusklikele eestlastele.
Sama rahvakombestiku kasvamine kirikupühade ümber näitab seda ju üsna kujukalt.
Katoliku ja õigeusu traditsioonis on jah Assunzione di Maria ehk Neitsi Maarja taevasseminemise püha 15. augustil ja paljudes riikides seda ka tähistatakse, arvatavasti ka Austrias. Seega, ka õigeusklikele setodele ei olnud mingi küsimus seda püha tähistada või Maarjat oluliseks pidada.
Aga Ferragosto on sellegipoolest paganlik püha, Rooma Impeeriumi püha ja Itaalias on ta säilinud just selle vormina, huvitaval kombel. Muidugi,kindlasti mõned religioossed tähistavad ka neitsi Maarja püha (ega ma ei tea ju kui religioosses peres sa oled), aga vaba päev ja rahvapüha (ja riiklik püha) on siiski midagi muud (muidu ta olekski kutsutud assunzione di Maria, mitte Ferragosto).
http://it.wikipedia.org/wiki/Ferragosto artiklist ka võib vaadata tutvustust ja soovitavat kirjandust.
Nüüd on kõik arusaadav.:D
Postita kommentaar