Sellest reisist võiks unustamatu raamatu kirjutada. Nii palju seiklusi pole ühelgi reisil kogenud, mis jätkuvad. Esimesed 2 päeva olime Istanbulis ja siis 7 päeva Kiziltepes, Süüria piiri ääres.
Lennujaamast võtsime takso, mis pidi meid viima kesklinna hotelli. Kui olime 20 minutit sõitnud ja seisnud ja signaalitanud, otsustas taksojuht, et ta edasi ei sõida, sest liiklus on nii tihe. Meie hotell pidi olema paremal nurga taga 100 meetri kaugusel. Maksime taksosõidu eest 25 LT ja jäime oma kohvritega keset liikluskaost. Ei saanud ma aru, mis toimub, kes sõidab, kes tuututab niisama. Kõmpisime veidi, kui ütlesin kolleegile, et 100 meetrit on nüüd küll täis, aga hotelli ei kuskil. Saatsin kolleegi restorani pidajalt küsima, kas oleme õiges kohas. Just just, 100 meetri kaugusel ümber nurga, oli järjekordne vastus. Ei tea, mis meetermõõdustikus nemad Türgis küll elavad. Kaaslasel hakkas põlv ka veel valutama ja otsustasin siis ise maad kuulata. Uurin nurgatagust, kus hotelle hulgim, kuid meie oma mitte. Sammusin nõutult tagasi. Peagi tuli meie juurde mees, kes pakkus end appi. Rääkis, et hotell asub nurga taga. Otsustasime ikkagi takso võtta, sest meid on 2 korda juba nurga taha saadetud ja 100 meetrit on veninud vähemalt poole pikemaks. Mees viibki meid nuga taha. Ma ei suutnud enam naeru pidada, sest tõesti olime hotelli juures. See sõit läks maksma 35LT. :D:D:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar